Mu hommikukohv läks valesse kurku, kui kuupäeva märkasin.
Kogu viiekümnekilomeetrine autosõit tööle möödus mõtiskledes ja kartdes, mis täna juhtub. Samal ajal kogunes minu taha pikk rivi teisi autojuhte, kui ma kaheksakümnekilomeetrise kiirusega ohutult sõitsin ja õnnetust vältisin. Suvised piirangud olid juba muutunud.
Kas see on tõesti õnnetu päev?
Mõnede uuringute kohaselt on see turvalisem kui teised reeded. Registreeritud on vähem liiklusõnnetusi ja avariisid kui tavalisel reedel. Siiski registreeritakse siis rohkem autovargusi. Seega tasub seal ringi sõita kui liiklusummikut. On haruldane, et auto otse teelt varastatakse.
Igal juhul kardavad paljud seda kuupäeva. Tundub, et seda võetakse alati arvesse.
Suure õnnetuseks ettevalmistumine võib alata hiljemalt siis, kui kuu esimene päev on pühapäev. See tähendab reede, 13. kuupäev. Igal aastal saabub see õnnetu päev vähemalt korra ja maksimaalselt kolm korda.
Siiski on tõenäoline, et päris paljud Soome mehed (ja naised) mäletavad viimast korda, kui nad reedet 13. kuupäeva kogesid, mitte halva õnnena. Kui see viimati juhtus 13. mail 2011, käivitati soomlaste jaoks täiesti uus kontseptsioon;
ÕHKVÄND!
Granlundil oli kuni kohtinguni kõik võimalused oma uskumatus katses läbi kukkuda, aga nii see läkski kuni finaalini, mille tagajärjed olid teada.
See õnnetu kuupäev loodi algselt kahe ebauskliku uskumuse ühendamisel: reede on õnnetu päev ja 13 on õnnetu number.
Kas me saame nüüd järeldada, et kõik ülejäänud 362–364 päeva aastas on õnnepäevad?
Loodame vähemalt nii, ainuüksi Soome MM-koondise edu tõttu.
Siin peab olema üks erand. Prantslased. Prantsusmaal ei peeta kõnealust päeva halva õnne päevaks ja see on täpselt sama. Nad ei tea õhuvooludest midagi ja isegi Päikesekuningas toob meile, soomlastele, meelde midagi muud kui Päikesekuninga tamm.
Seda kirjutades meenus mulle ütlus: „Õnn õnnetuses.“
Mida muud sa ikka usuksid? Ma sulgen end, et selle üle järele mõelda, kannan turvavesti, ja annan oma viimase sinimustvalge avalduse Soome MM-kulla võitmise kohta.
Näeme turul.
-Petteri Tirkkonen-