Oleme Eestis tegutsenud alates 1992. aastast. Meil on tütarettevõte Raplas: As Katimex. Meil on partnereid ka Ida-Eestis. Oleme saanud kogemusi nii eestlastelt kui ka venelastelt Eestis ja nemad on saanud kogemusi meie kaudu.
Me oleme eestlastega vennasrahvad ja see on näha. Meil on palju ühist. Elasime kohati 50 aastat „veidi erinevates maailmades“ ja loomulikult mõjutab see mõlemat rahvast siiani. Alates Eesti iseseisvumisest 1991. aastal oleme teineteist uuesti tundma õppinud. Hakkame juba teineteiselt ja teineteise kohta õppima. Kas majanduslanguses leiame ehk teineteist veelgi paremini? Kas koostöö olulisus suureneb? Kas me vajame teineteist rohkem?

Ida-Eestis on meil täna väga head partnerid. Meil on sealsete inimestega head suhted. Nad on peamiselt Eesti venelased. Nendega on olnud lihtsam koostööd teha kui Venemaa venelastega.

Eestis tõusid palgad ja kulud 2000. aastatel väga järsult. Samal ajal aga ei kasvanud tootlikkus samas tempos. Kulminatsiooniks olid 2007. aasta sügisel toimunud parlamendivalimised. Üks aruteluteema oli: kui kiiresti möödub Eesti palkade poolest Soomest. Rääkisime paarist aastast. Eestlased olid unustanud, mida Kekkonen mainis: me peame oma heaoluga kannatlikud olema. Teisest küljest oleme selle ka aeg-ajalt unustanud, tegelikult üsna sageli. On muidugi tõsi, et eestlased võivad meist elatustaseme poolest mööduda. See juhtub harva mõne aastaga. Ka mitte seekord.

2007. aasta suvel küsiti minult esimest korda Eestis: mida täpselt tähendab majanduslangus? Seal valitses juba selline õhkkond, et asjad võisid kohati hullemaks minna. Vastasin, et tulusid ja kulusid tuleb korrigeerida ning teha rohkem müügitööd. Sel ajal polnud mul tegelikult aimugi, millega peame kohanema ja kui palju müügitööd veel vaja on.

Oleme pidanud tütarettevõttes oma tegutsemismeetodeid oluliselt muutma. Oleme oluliselt vähendanud valgekraede arvu. Katimexi inimeste tegevus on muutunud oluliselt sujuvamaks. Tootlikkus on märkimisväärselt suurenenud. Usun, et kui tegevus muutub tõhusamaks, on sellel ettevõttel tulevikku. Tunnen end palju kindlamalt kui siis, kui me 2006. aasta sügisel seal tegevust sujuvamaks muutma hakkasime. Sel ajal oli meie tütarettevõte halvas seisukorras. Nüüd hingab see puhaste kopsudega.

Eesti majandusel ja eestlastel oli pikk tõusutrajektoor. Majanduslangus ja sellega kohanemine on olnud järsk ja keeruline. Raskem kui meil. Turumajandus on näidanud oma varjukülgi. Sotsiaalne tugivõrgustik on nõrgem kui meil, aga eestlased on ellujääjad. Rapla Katimexi inimesed näitavad eeskuju. See inspireerib mind.

Eestlased arvavad, et me oleme otsuste langetamisel aeglased. Rootslased arvavad, et me oleme kiired. Olen alati mõelnud, kuidas toimub otsuste langetamine eestlaste ja rootslaste vahel? Vähemalt andsid Rootsi pangad eestlastele kiiresti laene. Seega olid läbirääkimised edukad.

Ma usun kindlalt Eestisse ja eestlastesse. Ja ma usun ka Soome ja soomlastesse. Eesti saab olla ka rõivatööstusele pikaks ajaks tegutsemiskeskkond. Oluline on suurendada usaldust eestlaste ja soomlaste vahel. Ma tahan seda tulevikus teha.

Mõne nädala pärast viime oma mõtlemise uuele tasemele.

Jukka Krogerus

PS. Tänan tagasiside eest. Loodan saada rohkem tagasisidet: jukka.krogerus@dimex.fi

Tagasi blogisse