Tervitused Leppävirrast ja tere tulemast Dimexi blogisse. Me tahtsime hakata asju rääkima oma vaatenurgast ja kes muu oleks esimene, kes meile seda ütleks, isegi kõige nõrgematele meist, kui mitte tegevjuht.

Ettevõtjana olen nüüdseks kogenud kahte majanduslangust; praegust ja seda, mis algas 90ndate alguses. Siis olukord hiilis ligi. Läks aega, enne kui me tegelikult aru saime, mis toimub. Tänast majanduslangust ei saa hiilivaks nimetada. Isegi arusaamine tuli kiiremini.

Aga lähme tagasi 90ndate algusesse.

Esimesed majanduslanguse märgid ilmnesid 1991. aastal, kui meie müük hakkas langema. Õmblustöö oli Soomest välja kolinud juba 70ndatel ja eriti 80ndatel, kuid kulustruktuuri ja suurenenud pakkumise tõttu hakkas see liikumine 90ndate alguses kiiresti kiirenema. Sel ajal leidsime isegi partneri Eestist. See muster toimib tänaseni.

Meie müük 90ndate alguses oli miljon eurot ja meid oli Dimexis umbes 20, sealhulgas meie enda õmblusmeeskond. Lasime õmblustöid teha ka alltöövõtjatel mujal Soomes. Kui müük nõrgenes, mõistsime, et midagi tuleb ette võtta. Esmalt suurendasime müügitarnete arvu. Seejärel lõpetasime alltöövõtulepingud. Seejärel kärpisime kulusid Leppävirtas, sealhulgas lõpetasime ettevõtjate vabatahtliku kindlustuse ja peatasime ettevõtja-omanikele palgamaksed kuueks kuuks. Vaatamata neile meetmetele pidime lõpuks koondama kolm töötajat.
Koondamine tundus halb ja väga stressirohke. Oma hüvitiste kärpimine oli aga palju lihtsam kui teiste oma. Eelmist majanduslangust kirjeldab hästi vestlus, mis meil kodus 1992. aasta jõulude ajal oli. Keegi ütles pühade teema kohta, et Jeesus tuleb mingil hetkel tagasi. Meie noorem, 9-aastane tütar Tuire ütles: "Loodan, et mitte, vähemalt mitte praegu, kui ka see majanduslangus on."

Mis sellele vastus on?

Järgmises blogipostituses liigume rohkem tänapäeva. Head märtsikuud!

Jukka Krogerus

Tegevdirektor
Järelkiri
Kui tunned, et soovid, võta ühendust:

jukka.krogerus@dimex.fi