Tervitused, Dimex sai sel aastal 35-aastaseks ja mina 62. Blogi muutub juba pisut nostalgilisemaks, lähen 1. jaanuaril 2018 pensionile. Mõlemad on siin aastate jooksul mitmesuguste ilmastikutingimustega reisinud. Vahel on nad olnud tee ääres ja vahel tee ääres. Nad on leidnud endas jõudu ja oskusi, et asfaltteele tagasi pöörduda. Kuigi vahel on see tundunud õnnena? Ettevõtte asutaja, mu vend Timo, palus mul 1985. aasta novembris oma ettevõtjast sõbraks hakata. Ta ütles, et julges nüüd küsida, sest tundus, et ettevõte võib pinnal püsida? 1986. aasta suvel kolisime Raahest Leppävirtale. Timo enne oli õige. Dimex liigub täna heas tujus edasi. Sellele on kaasa aidanud paljud asjad. Esimene asi, mis meelde tuleb, on uskumatu pärand, mille saime oma emalt ja isalt: „läbi hakkama saamise“ kultuur. Me peame edasi liikuma, isegi kui vahel on väga vastutuul. Olen leidnud ka julguse otsuste langetamiseks. Sa peaksid tegema „õigeid“ otsuseid. Kuidas sa tead otsuse langetamisel, kas see on õige või vale või kas otsusel on tegelikult tähtsust? Kakskümmend aastat tagasi käisin töötervishoiu kliinikus rutiinsel kontrollil. Arst küsis, kuidas mul läheb. Ma ütlesin talle, et kõik läheb hästi, aga asju on lihtsalt nii pagana raske otsustada. Öeldi, et ainus, mis aitab, on otsustamine. Tuire ja Riita arvavad, et ma kasutan sõna "alandlikkus" liiga palju. Nüüd oleme nõus, kui lisasin sõna "hea enesehinnang". Alandlikkus on midagi täiesti erinevat alandlikkusest. Hea enesehinnangu ja alandliku meelega on meil olnud jõudu abi otsida, kui seda vaja on olnud. Vajadus on olnud! Näiteks on meil kakskümmend aastat olnud juhatuses üks või mitu välisliiget. Samuti tuleb märkida, et ma ei ole olnud füüsilisest isikust ettevõtja. Timo juhtimisel pandi ettevõttele 1995. aastal hea alus. Pärast seda sai mu abikaasa Sirkka minu ettevõtluspartneriks. Tehti suuri investeeringuid ja tegevuse kaasajastamist. Tuire liitus 2008. aastal ja Riitta 2009. aastal. Nad on olnud peamised omanikud alates 2013. aastast. Petteri sai partneriks 2014. aastal. Selle kümnendi jooksul on tehtud tõeline hüpe. See poleks olnud võimalik ilma järgmise põlvkonnata. See aasta on meile hea olnud. Dimexi töötajate seas on klientide rahulolu sama hea kui tööga rahulolu. Töötajate voolavus on märkimisväärselt kasvanud. Ettevõtte finantstulemused ja positsioon on tugevad. Suures plaanis on väljakutseid olnud piisavalt. Nende lahendamiseks on palju ära tehtud. Kindlasti on väljakutseid ka järgmisel aastal küllaga ja need sageli muutuvad. Aga järgmisel aastal? Riitast saab tegevjuht 1. jaanuaril 2018, Tuire jätkab juhatuse esimehe ja müügidirektorina. Petteri jätkab turundusdirektorina. Mina säilitan väikese osaluse ja koha juhatuses. Hea on ettevõtet jätkata nii, nagu ma seda tegin 1995. aastal. Ka tulevikus ei saa see kerge olema. Väljakutsed ja isegi probleemid on osa elust ja ka tööelust. Meil on hea jätkamismeeskond ja neil on hunnik hämmastavaid spetsialiste, kes neid toetavad. Loomulikult olen ma väga uhke ja õnnelik, et ettevõte jätkab pereettevõttena! Hämmastav! Kolin aastavahetusel Tamperesse. Leppävirtas on olnud tore elada ja proovida. Tänud Leppävirta inimestele ja Leppävirta vallale. See provintsiturism on mul lihtsalt veres. Esmalt 30 aastat Põhja-Pohjanmaal, siis 30 aastat Põhja-Savos, järgmised 30 aastat Pirkanmaal! Kuhu ma siis koliksin? Võib-olla võistlen siis teistes maakondades? Südamlik tänu Dimexi töötajatele, meie klientidele, tarnijatele ja partneritele! Häid jõule ja head uut aastat 2018! Jukka Krogerus Tegevjuht (kuni 31. detsembrini 2017) PS: Minu telefoninumber ja e-posti aadress jäävad järgmisel aastal samaks. Fotol Petteri, Tuire, Jukka ja Riitta.