Tervitused, Dimexlaste ja kõik, kes seda kirjutist loevad.

Kuna ma pole varem üheski blogis kirjutajana osalenud, olen uhke, et saan teist korda Dimexi blogija olla ja tänan ka Tuiret'i, kellel see idee tekkis.

Järgnevas artiklis käsitlen, mida peetakse Eesti tööõivaste puhul oluliseks, millised on eelistused ja arusaamad tööõive kasutamisel, kuidas need on aja jooksul muutunud ning mille poolest erinevad milliseid teoõisi esemetest võrreldes Soome turuga.

Olen töötanud kaheksa aastat, alguses Dimexi tütarettevõttes Katimex ja alates 2012. aasta sügisest Dimexis. Kuigi võib eeldada, et tunned seda valdkonda ja vastad turuga põhjalikult, siis siinkohal võin öelda, et nii nagu maailm tervikuna on pidevas muutumises, muutuvad ka töömeetodid, nende kasutamine ja muu sellega seonduv. Seega ei saa last üllatada, tuleb pidevalt olla valmis kohanema uue õlle ja selles valdkonnas tekkida võivate või tekkinud erinevustega. Võrreldes ajaga, mil alustasin tööd tööõivastega, on tänaseni mudelid, klientide ootused ja üldine turusituatsioon erinevad.

Kui Eesti 90ndate alguses taasiseseisvus, oli inimestel vähe raha ja tööd polnud eriti teha. Viimane asi, mida sa teha pidid, oli mitte tunda vajadust töötamise järele, sest üldiselt polnud sul varasemalt mingit erilist töökogemust. Ma arvan, et sellise teadliku tööjõu kasutamine algas Eestis eelmise sajandi lõpus, kui loodi ja ennekõike jäid püsima esimesed õmblusettevõtted, mis muuhulgas ka tööjõudu tootsid, ja ka mõned väikeettevõtted, kes hakkasid Eestisse tarnima, kasutasid humanitaarabina Põhjamaadest saadud tööjõudu ja müüsid seda seal.

Majanduskasvu perioodil, kui ettevõtlus aktiviseerus, suurenes tööjõu kasutamine märkimisväärselt ning see oli tingitud asjaolust, et ehitus-, kinnisvara- ja tööstussektoris oli tekkinud palju uusi ettevõtteid. Tööriiete kasutamist ühe peamise märksõnana iseloomustades võib 2000. aastate alguse perioodil öelda, et valitses isolatsioon. See tulenes soovist olla ainulaadne ja eristuda konkurentidest välimuse poolest. Enamikul tööriietega tegelevatest pakkumistest oli pea igale firmale võimalus tellida oma soov, mõõdud ja äranägemistele, spetsiaalselt valmistatud mudelid või lause kollektsiooni ehk niinimetatud "rätsepa ülikond". Seega tundus sageli, et tööriietuse valimise peamiseks argumendiks ei olnud mitte turvavarustus, vastupidav või funktsionaalne tööriietus, vaid see, mis näeb välja efektiivsem ja atraktiivsem.

Tegelikult pole nii väikeses riigis nagu Eesti, kus statistika kohaselt on 75% ettevõtetest 5–15 töötajaga, võimalik kõigile pakkuda rätsepatööna valminud õmbluslahendusi ja seda eriti väikeettevõtete puhul. Arvan, et nii Eesti kui ka Soome peavad töötama majanduslanguse perioodil, mis on üks peamisi kuluartikleid, mille eest eelarvet hoolitsetakse ja kärpeid tehakse. Selles osas tegi majanduslangus oma korrektuurid ning ettevõtted, mis jäid stabiilseks ja ostsid tööriideid ka edaspidi, seega said nende valikute kriteeriumiteks lisaks hinnale eelkõige rõivaste funktsionaalsus, mugavus, vastupidavus ja ka parem kättesaadavus ehk kiire tarneaeg. Ostuotsuseid tegid peamiselt need tööriiete tarnijad, kellel oli kohe olemas valmiskollektsioon ja tooted. Selline mentaliteet on suuresti säilinud tänaseni ja ka Dimex vastab oma kontseptsioonilt täpselt samadele tingimustele. Seetõttu kaalun jätkuvalt Dimexi võimalusi kasvada Eesti ja Baltikumi turul. Dimex on välja töötanud väga auväärse kollektsiooni, iga päev töötatakse välja ja täiustatakse uusi mudeleid. Kuigi oleme lähedased naabrid ja sugulased, ei ole me kõigis aspektides sarnased ja meie eelistused ei pruugi kõigis valikutes rahuldatud olla, seega on törõivaste puhil. Aasta jooksul on väga märgatavaks muutunud, et kui soomlane kasutab tööks meelsasti kõike võimalikku, isegi kõige lihtsamat, kuni minu spordikott on otsas, eelistab eestlane dressipüksid või basseinikombinesooni. See näitab, et igal aastal müüakse meres just poolcombinesooni või traksipükse. Nimelt eestlaste poolne Peamine argument selle kasuks on see, et et selg soe oleks J. Teine minupoolne subjektiivne årätspanek on seotud talispordiga. Eesti pole mingil juhul vastuvõetav, kui talimäng ei ole kapuuts, Soomes jälle tundub, et see pole nii primaarne, aga see saab nii tunduda ainult mulle. Õnneks on Dimex edumeelne, edumeelne ja paindlik ettevõte. Olles kliendi ees vastutustundlikud, lisame vajadusel kapuutsi, kui eemaldame kliendi jaoks näiteks üleäärtega taskud.

Kõige eelneva tõttu usun, et Dimexi kaubamärki kandvate töötajate seas leidub ka edaspidi vasteid, mitte ainult soomlaste ja eestlaste, vaid ka kogu Euroopa ja miks mitte ka maailma jaoks. Dimex on tugev bränd ja Heade toodetega koos olemine on võimatu, olenemata sellest, kus see maailma huvipunktides esindatud on. MAAILM ON AVATUD! :)

Tagasi blogisse